Posts

Never give up atu perdua malu

Image
  Reflesaun breve 13 juñu 2022 (Festa Santo António Padua hosi Lisboa)   Never give up atu perdua malu   Atitude ne’ebé Nai Jezús hatudu ba ita dalabarak kontra ita-nia hakarak no ita-nia esperansa. Loos duni, ita mós esperiénsia ema seluk halo moras ita-nia fuan. Ezemplu: Halo ita hirus malu tanba iha kolega barak ka tanba hadomi malu liu, hetan ofendidu ka insulta tanba ita-nia susesu, hamoe ita iha ema barak nia oin tanba buat ruma, no seluk-seluk tan. Normalmente, ita iha tendénsia hakarak kontra ema sira-ne’e ninia hahalok atu hotu-hotu bele sente moras, to’o dala ruma mós ita hakarak atu ‘reembolsa’ sira liufali saida mak sira halo ona ba ita.      Ita raramente ka kuran liu iha atitude livre atu la responde, no dala barak ita kuran liu atu reza ba ema ne’ebé halo ita fuan moras. Loron-kalan mak ita hanoin buka dalan atu hamonu ka hasusar ema ne’e. Ida-ne’e mak akontese iha ita-nia komunidade agora. La iha ona vontade atu rona ho loos, la ih...

TINAN LITURJIA NO KÓR LITURJIA

Image
Introdusaun Tinan liturjia, dala barak hanaran mós tinan Kristaun, ne’ebé nu’udar kalendáriu Kristaun sira-nian ka síklu tempu liturjia iha Igreja Kristaun sira-nian iha-ne’ebé determina loron ba ema santu-santa sira, loron boot ne’ebé tenke selebra no parte ida hosi Bíblia ne’ebé asosia ho loron selebrasaun sira ne’e.   Ba tempu ne’ebé diferente iha tinan ida liturjia nian, uza mós kór litúrjika ne’ebé diferente. Loron selebrasaun Igreja orinte (Ortodoks Orientál, Katólika Orientál) monu iha loron ne’ebé diferente ho Igreja Osidente sira (Katólika Roma, Anglikana, Luthetan, no Igreja protestante sira seluk) maski sélula hosi selebrasaun ne’e hanesan.   1.       Kalendáriu liturjia Igreja Katólika Igreja katólika iha ninia kalendariu mesak atu maneja selebrasaun, festa, serimónia santu no santa sira-nian, no tempu bain-bain durante tinan ida nia laran. Tanba ne’e, iha kalendáriu Igreja Katólika iha ona leitura sira-ne’ebé programadu tuir temp...

Konseitu báziku Servidór/a Altar ka Akólitu

Image
1.       Maun-alin Ita la’ós de’it grupu feto no mane ne’ebé serbí iha Missa ka halimar hamutuk. Ita la’ós klubu tebe bola nian ka grupu múzika nian. Ita mak maun-alin ba maun alin sira seluk iha Kristu. Ita reza, halimar, ajuda malu no haksolok hamutuk iha moris ne’e nu’udar maun-alin iha Kristu. Tanba ne’e, ita bolu ita-nia-an ho títulu ofisiál mak Akólitu ka servidór/a altar.   Saida mak servidór/a altar? Servidór/a altar mak ema feto no mane ne’ebé serbí iha Santa Missa ka iha selebrasaun Eukarístia. Iha prátika, servidór/a altar ne’e mós sai servidór/a iha selebrasaun liturjia oin-oin no orasaun ne’ebé la’ós de’it iha Santa Missa. Importante liu mak deskobre sentidu servisu ida ne’e, sai servidór/a altar mak sai labarik joven feto no mane ne’ebé serbí altar. Iha sentidu simbólika liturjia Igreja nian, Altar ne’e simboliza Jezús Kristu rasik. Iha momentu Santa Missa, Nai Jezús Kristu rasik mak iha altar ne’e nia ...